Gos lea Sámiid Suohtastallansearvvi?

Yle Sápmi almmuhii odne (27.5.) artihkkala, mas muitaledje sámeservviid hástalusaid birra. Artihkkalis namuhit erenoamážit Oulu Sámit -searvvi, go sii muitalit rahpasit ahte lea váttis gávdnat ođđa olbmuid doaimmaide.

Na dat fáddá lea munnje oahpis ja lean dan olu jurddašan, go lean doaimman Suoma Sámi Nuorain ja eará servviin. Vaikko lea áibbas lunddolaš, ahte servviid doaimmat rivdet ja geahpeduvvot ja sturrot áiggi mielde, nu suomabeale Sámis gullojit ain eanet ságaid das, ahte servviide ođđa lahtuid gávdnan lea ceavzingažaldat. Dat lea sihke áddehahtii ja fuolastuhtii – servviid eallindilli lea rievdan olu, muhto maiddai suomabeale sámiid oppalaš dilli.

Láven jurddašit ahte sámesearvvit leat min servodahkii dego sadjásaččat daidda “virggálaš” lávdegottiide, doaimmahusaide ja virggiide, mat stáhtain ja gielddain leat. Máŋgii sámesearvvit maid barget dakkár barggu, mii iešalddes sáhtašii gullot gildii. SámiSoster ja Anarâškielâ seervi leat buorit ovdamearkkat servviin guhte dahket barggu mii lea servodahkii dárbbašlaš ja vealtemeahttun, ja maid das go searvvis lea hui čielga, dihtolágan dárkkuhus man deavdit. Jos SámiSostera sajis gávdnošiige bissovaš gielddaásahus, sáhttá sullii govahallat makkár doaimmaid doppe livččii. Muhto mot de, jos searvvi dárkkuhus lea leahkit searvvi dihto gávpoga buot sámiide? Dahje olles Suoma buot sámenuoraide? Seammás go doaibmavejolašvuođat (ja gáibádusat) sturrojit, maiddai olbmuid dárbu lassána.  

Oaidnán ahte serviid dili sáhttá jurddašit goit guovtti geahččanguovllus –  sámeguovllu siskkobealde ja olggobealde. Mii oidnet dál boahttevuođa jo, go nu stuorra oassi min nuorain ásset sámeguovllu olggobealde. Gávpotsámesearvvit šaddet leat hui dárbbašlaččat. Gávpotsámiid servviid vuolggasadji lea goit earálágan ja buktá iešguđetge váttisvuođaid aktiiva lahtuide. Dán čállosa čálan juste gávpotsámi geahččanguovllus.

Vaikko sámeguovllus leatge searvvit mat čielgasit doibmet dihto guovlluin (dego Anára sámesearvvi dahje Johtti Sápmelaččat), nu dilli lea aŋkke earálágan, go seamma guovllus doibmet máŋga sámesearvvi. Dalle, vaikko ovttaskas searvvis livčče unnán doaibmat, de olles guovllus suittet aŋkke leat olu olbmot guhte beroštit searvedoaimmaid birra. Gažaldat lea eanetge dat, ahte makkár ulbmil iešguđetge searvvis lea.

Muhto dalle, go dihto guovllus gávdno okta searvvi buot sámiide, dego Helssegis lei guhka, nu boahtá ovdan ovdan čielga hástalus das ahte dihto doaimmaid ferte bidjat earáid ovdii. Máŋgii dat doaimmat mat dalle lávejit leat dat buot dehálamos, lea mánaide ja bearrašiidda oaivvilduvvon doaimmat, dego giellabeassidoaimma. Vaikko dat lea dehálaš bargu, de lea maid áddehahtii, ahte dat gáibida searvvis olu iige vealttekeahttá geasut lahtuid, geaidda dat ii njuolga guoskka. Ii vealttekeahttá báze návccaid ordnet eará doaimmaidge.

Oktageardánit lea maid nu, ahte lea lossat viggat doalahit máŋggabealat, eaktodáhtolaš doaimmaid dalle, go doaimmat eai leat seamma sturrodagas. Searvvi sáhttá bures ordnet máŋga uhca doaimma, dahje ovtta stuora, muhto daid ovttastahttin soaitá leat váddásut go jáhkášii. Okta čielga sivva lea dieđusge dat, ahte lea álki juohkit ovddasvástádusaid nu ahte stuorat ja unnit prošeavttat leat sierra olbmuin. Dat láve álggus leat olbmuide ordnegis. Muhto soaitá goittotge boahtit ovdan dilli, go dihto olbmot leat hui váiban ja earát fas eai. Easka dalle oaidná, ahte leigo dat bargojuohkin ordnegis vai ii.

Dat ášši, mii mu mielas deaddá goittotge buot eanemus, lea geatnegasvuođa dovdu oassálastit stáhta doaimmaide ja láhkabargui. Mun guhte liikon politihkket, de buot dat cealkámušat, doaimmagoddit  ja čállinbarggut geasuhit mu hui olu. Muhto lossat dat lea dallege go dasa liikko. Orru, ahte mis Sámis lea ballu das, ahte jos juste min searvvi  ii daja maidege, de juste min jietna ii gullo ságastallamis. Muhtumin dilli lea juste nu. Muhto jos dan geahča daid aktiivva olbmuid geahččanguovllus, de geatnegasvuođa ja balu dovddut eai leat dakkárat mainna sáhttá movttiidahttit olbmuid čatnasit guhkesáigásaš bargui. Danin lea hui suddu, ahte stáhta ja virgeolbmot gáibidit nu olu dihtolágán aktiivvalašvuođa ja oaiviliid sámeservviin (sámediggeláhka, beaiveruovttut, giellabeasit, cealkámušat, you name it). Lea maid suddu, ahte máŋgii dat gáibádusat lea áibbas áddemis ja máŋgii dan serviid jietna lea hui dárbbašlaš. Dávjá dat lassegeatnegasvuođat eai váldde áiggi searvvi guovddášdoaimmain, muhto baicce dan áiggis, mii manašii dušše suohtastallamii ja ovttastallamii.

Ja das bessege dan buot dehálamos gažaldahkii. Vai olbmot nagodit ja háliidit bargat searvvi ovdii, de sis galgá leat suohtas. Searvvis galget leat áššit mas olbmot návddašit, vai daid losses áiggiid čađa nagodit. Jos guhka joatká dilli, ahte galgá bargat iige beasa váldit bottu daid seammá olbmuiguin, dalle eaktodáhtolaš bargu álgá sulastahttit albma barggu – dasa lassin go olmmoš jo vázzá barggus dahje skuvllas.

Muhto gii basta ordnet suohtastallamiid váiban searveaktiivvaide dalle go návccat leat nohkan? Dat leat dieđusge Sámi buot dehálamos olbmot: dat geat ordnejit festiválaid, vai mii earát besset suohtastallat. Sávan sála dievva fámuid daidda, geat eat dán jagi beasage ordnet Ijahis Ija, Riddu Riđđu, Márkomeannu ja buot eará dehálaš deaivvadanbáikkiid.  Sávvamis dii goit beassabehtet vuoiŋŋastit. Dan botta mii earát sáhtášeimmet vuođđudit Sámiid Suohtastallansearvvi, vai dat olbmot, guhte ordnejit min suohtastallamiid, beasašedje maid suohtastallat!