Jurddašan olu fake-gávttiid birra. Dan, ahte man olu dat gávdnojit Suomas ja manne nu lea.
Suomas leat guhkes árbevierut gávttiid ja fake-gávttiid boasttugeavaheapmái. Máŋgalot jagi lei áibbas dábálaš ahte turistafitnodagat geavahedje daid márkanastimis dahje vásáhusaid vuovdimis (muhtin sajiin lea ainge nu). Maiddai Davvi-Suoma skuvllain geavahedje fake-gávttiid iežaset doaluin. Iešalddes leage nu, ahte okta sivva Suoma Sámi Nuoraid searvvi vuođđudeapmái lea juste vuostálastit fake-gávttiid geavaheami. Earret eará danin suomabeal sámiin gávdno eahpeluohttámuša dákkár joavkkuide, mat geavahit gávttelágan biktasiid – lea váttis oaidnit dan earán go oassin historjjálaš boasttugeavaheami, mas mii leat gillán jo máŋga sohkabuolvva. Dan, man ferte maid lohkat jitnosii lea, ahte maiddai suopmelaččat Davvi-Suomas leat gillán assimilerenpolitihkas ja máŋgga láhkai sis leat maid traumat iežaset kultuvrra massimis. Nappo, Davvi-Suomas leat olu báikkit, gos lea nana hállu ealáskahttit, doarjjut ja nannet iežaset kultuvrra. Muhto dat kultuvrra man doppe leat ealáskahttimin ii oru leahkimin sámekultuvrra.
Dát lea ášši man lea váttis čilget sihke suopmelaččaide ja sámiide, geat orrot eará riikkain go Suomas. In leat goit vásihan, ahte Ruoŧas ja Norggas livččii seammalágan ságastallamat go mis dáppe min bealde ráji. Go suomabeale dilli oktageardánit lea dat, ahte mis leat ihtán gávttelágan biktasat sosiála medias, mat eai leat gávttit. Dat gullojit guovlluide, mat mii eat návdde sámeguovlun eatge daid olbmuid sápmelaččain. Dieđan ahte eará riikkain Sámis leat báikkálaš dásis ihtán oktavuođaid sámekultuvrii ja birra Sámi maiddai ealáskahttet gávtti ja gullevašvuođa sámiide, muhto dattege Suoma bealde ii leat sáhka das. Dain sierra riikkaid diliin lea mearkkašahtii erohus: Suoma bealde leat maid dakkárat, guhte ohcet oktavuođa sámekultuvrii ja iežaset máttuide, muhto juste dat joavkku man birra mun hálan, nu sii leat baicce huksemin áibbas ođđa kultuvrralaš joavkku. Sii eai čájet hállu leahkit oassin sámiid servodaga, muhto baicce dávjá njulgestaga cielahit sámiid ja návdet iežaset máhkaš rivttes eamiálbmogin dakkár guovllus, mii historjjálaččat lea leamaš oassi sámeguovllu. Ja de geavahit gávttelágan biktasiid, mat eai leat gávttit.
Ieš lean máŋgii gidden fuomášumi dasa go vaikko muhtin bivnnuhis olmmoš lea coggan fake-gávtti ala mahkáš dan dihte, go lea háliidan “gudnejahttit” sámiid, dahje dasto dákkárii, go fake-gávtti geavahit dáidagis nu, ahte dáiddár ii máhte geahčat ášši kritihkalaččat. Dalle go lea sáhka das, ahte gákti lea čielgasit Made in China, iige geavaheaddjis leat ruohttásiid davás, lea álki čujuhit mii lea mannan boastut ja gos etihkalaš kultuvra geavaheami rájit mannet. Lea maid álki dadjat juoidá go diehtá, ahte ášši ii leat persovnnalaš dasa gii fake-gávtti lea coggan.
Muhto maid de, jos šáhka ii leatge Made in China -gávttis? Maid de, jos dat lea bivttas, man giinu lea ráhkisvuođain gorron iežas mánnái skeaŋkan ja mánná lea iluin váldán dan vuostá? Maid de, jos dat bivttas leage rámi ja ilu gáldu geasanu? Ahte jáhka duođas dasa, ahte lea dan biktasa mielde gávdnan oktavuođa dološ kultuvrii, vaikko dat kultuvra ii leat leamaš leahkimin?
De fas čilgestan sámiide eará riikkain, ahte sáhka ii leat das, ahte giinu livččii gávdnan boares málle gávttiid ja duddjohišgoahtán daid. Sáhka lea das, ahte kopierejit dakkár gávttiid, maid dálá áigge geavahit sámeguovllus, seaguhit daid osiid oktii ja ráhkadit gávttelágan ollisvuođa. Dain soaitá leahkit ovtta guovllu gahpir, nubbi guovllu boagán ja de “gákti” mii ii leat vuođđuduvvon historjjálaš gávttiide muhto baicce suoláda osiid dálá áigge gávttiin. Dasto dan ollisvuođa geavahit earret eará dasa, ahte lebbejit boasttulágan dieđu sámiid birra ja vigget čuoččuhit, ahte sii guhte dan “gávtti” geavahit leat davviguovllu “rivttes” eamiálbmot, muhto eai fal leat sámit, go sámit leat sin mielde čielgasit sierra joavkku.
Smiehtaimet mu ustibiidguin guhká ahte manneson juste Supmii lea dákkár dilli šaddan. Smiehtaimet, ahte okta vejolašvuohta lea dat, ahte Suomas lea nana jáhku dasa ahte don sáhtát ja oaččut ieš válljet gosa ja geaidda don gulat. Lea dábálaš fárret ođđa gávpogii ja lohkat, ahte dál mun lean dáppe eret. Muhto iihan dat nu doaimma sámiin iige eandaliige gávttiin. Jurdilin dasa lassin ovtta ášši, masa das ovddos guvlui áiggun giddet fuomášumi. Miihan lávejit čilget, ahte gákti lea persovnnalaš bivttas, ahte gávtti ráhkadit nu, ahte dat čájeha dan geavaheaddji duogáža ja eallima. Muhto hutken, ahte dien čilgehusa sáhttá dulkot máŋgga láhkai. Go Suomas persovnnalaš soaitá oaivvildit vejolašvuođa válljet, nu sámis dat namalassii oaivvilda, ahte gávttis molssaeavttut leat sulliid nu máŋggas go mainna riegáda. Smihtten, ahte leagoson dat maid váikkuhan dasa ahte mo olggobeale olbmot oidnet gávtti ja gávttegeavaheami eará láhkai go mii sámit.
Juohke dáfus, lean álgán oaidnit olu suomagielat sosiála mediain, erenoamážit Instagramas, ahte suomagielat olbmot cogget dakkár biktasiid ja bidjet dasa #gákti-fáddágilkora, muhto dat bivttas mii govas lea, ii eisige leat gákti. Lean fuolas das golmma siva dihtii.
Vuosttažettiin lean fuolas das, ahte mo johtilit boasttulágan diehtu sáhttá olahit olbmuid ja málet dákkár gova sámiin ja eará davvi olbmuin, mii ii doala deaivása. Nubbin lean fuolas das, ahte Suomabeale sámiid jietna ii beasa dárbahassii ovdan dan áššis: mis ii leat saji čilget manne dat ášši lea midjiide nu hearkkes ja manne min servodagas bohtet ovdan kritihkalaš jienaid dákkár kulturjoavkkuid dihtii. Mii gártat leahkit čilgemin min oaiviliid sihke suopmelaččaide ja sámiide eará riikkain. Ja goalmmádin lean fuolas das, ahte mus leat váttisvuođat gávdnat vuohki gávdnat mu rivttiid dan áššis.
Mun navdán iežan duojárin. Mun navdán iežan olbmon, guhte háliida ovddidit, bealuštit ja seailluhit gávtti ja daid vieruid, mat laktásit gávtti geavaheapmái. Mu bávččagahttá oaidnit, mo min dujiid ja máhtuid geavahit boastut. Mu bávččagahttá oaidnit, mot olbmot geavahišgohtet, kopierejit ja suoládit osiid min kultuvrras ja seammás barget min vuoigatvuođaid vuostá.
Muhto mo mun sáhttán čilget dan bávččaga geasanu, gii jáhka ahte sus lea riekta? Mo mun sáhttán ovdanbuktit, ahte áinnas lea lohpi dutkat iežas máttuid ja ealáskahttit iežas soga vieruid, muhto ahte dat vuohki mainna dál bargá lea iešalddes vahátlaš nubbi kultuvrii? Mo sáhttán mun duojárin bargat min álbmoga oktasaš árbevieruid bealis, go in duostá ráhpát njálmmi dalle go oaidnán čielga boasttugeavaheami sosiála medias? Ja jos dajašinge juoidá, nu maid mun dajašin, vai dat nubbi áddešii ahte in leat viggamin su fallehit muhto baicce čilget ahte lea sáhká stuorat áššiin go ovttaskas olbmuid daguin ja identitehtain?
Háliidivččen jurddašit, ahte ii leat mu geatnegasvuohta smiehtat dan, ahte maid giinu jurddaša go geavaha kultuvrra boastut. Prinsihpas ii galggašii leat mu geatnegasvuohta jurddašit geannu eará dovdduid seastima, jos oaidnán ahte son bargá boastut mu álbmoga kultuvrra vuostá. Aŋkke doalan njálmmi, go nu máŋgii sáhká lea nuorain, geat eat oainne dan dili nubbi beali. De mu siste riidálit dovddut das, ahte mun háliidan dadjat juoida go oaidnán dan fake-gávtti, muhto in goitge gillešii dadjat, in gillešii báhcit okto dan áššis, in gillešii váldit vuostá diehtemeahttunvuođa ja guldalit sivahemiid vaikko mas. Muhto de goitge báhcá dat gažaldat, ahte gii bealuštivččii gávtti, jos mii eat ieža leat gergosat dan dahkat?
Petra Laiti 