Komissáraid válljen ja servodaga ovddasvástádus: leigo dat min sivva?

Yle ođđasa mielde (liŋkka), Suoma stáhta ja sámiid gaskasaš duohtavuođakommišuvdna lea bokten ságastallama – ja maiddai eahpádusaid. Ođđasis eandaliige Rauna Kuokkanen hástalii sámeservodaga ságastallat kommišuvnna luohttámušas. Okei, mun jurdilin go dan lohken, aistton, let’s go.

Jos lea beroštuvvan komissáraválljejumiid duogážis (ja dan gal gánneha leahkit), de goit dáppe gávdná Pirita Näkkäläjärvi kommeantta válljenproseassas, buori čoahkkáigeasu evttohasain, ja dihto áššiid mat leat sámedikki bealis váikkuhan válljejumiide. Maiddai dievasčoahkkima ságastallama sáhttá lohkat dáppe.

Ii dárbbaš go moadde kommeantta lohkat gos fal vai ádde, ahte ságastallan kommišuvnna luohtehahttivuođas lea álgán das, go Suoma sámediggi válljii guokte komissára, geat eai leat sápmelaččat. Go nuortalaččaid giličoahkkin lei maid válljen suopmelačča iežaset komissáran, de mii leat dilis, gos viehka sihkkarit leat šaddamin vihta ii-sápmelačča kommišuvdnii, mii galggašii gieđahallat sámiid ja Suoma stáhta gaskavuođaid.

Mun muitalan iežan oaidnu áššái easka áibbas dan čállosa loahpas – dat ii leat mearkkašahtii dán čállosa geažil. Dan sajis háliidan cuiggodit moadde ášši, mat mu mielas váilot min servodaga almmolaš ságastallamis.

Proseassa – mo leat dákkár dillái šaddan?

Suoma stáhta ja Sámediggi beassaba ovttasipmárdussii das, ahte kommišuvdnii šaddet vihta lahttu, man lassin kommišuvdnii šaddá maiddai čállingotti. Kommišuvnna lahtuin sámeservodat oačču mearridit golbma lahttu ja stáhta vállje guokte. Geavatlaččat dat dárkkuha dan, ahte nuortalaččaid giličoahkkin vállje iežaset komissára ja de Sámediggái báhca guokte saji, man deavdit. Sámediggi álggaha komissáraid ohcanproseassa, mii manná sulliid na:

  • Jagi 2020 álggus Sámediggi bivdá sámeservošis evttohusaid Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna lahttun dahjege komissáran, geaid sámesearvvuš geahččá heivvolažžan bargui. Sámediggi maiddai addá rávvagiid dasa, mot evttohasa galgá evttohit ja maid bargu sisttisdoallá. Ohcanáiggi maiddai maŋŋelis jotket spiehkastatdili dihtii.
  • Iešguđetge olbmot ja searvvit sáddejit iežaset evttohusaid.
  • Sámediggi doallá gulahallamiid sámeservodahkii ja bivdá maiddai servodaga sáddet oainnuid das, ahte makkár áššiid galggašii vuhtiiváldit komissáraid válljemis.
  • Jagi 2020 loahpas dievasčoahkkimis mearridit válljet guokte olbmo, geat vuitet jienastemiid čielga eanetloguin.
  • Álgá ságastallan masa sihke ovttaskas olbmot ja searvvit oassálastet. Válljejumit leat bokten olu ruossalas dovdduid ja máŋgasat leat behtton. Sámediggi galgá bealuštit válljejumiid ja proseassaid.

Vuosttamuš, masa giddet fuomášumi lea dat, ahte hárvvet lea dakkár dilli, gos servodat duođaige sáhttá na njuolga váikkuhit dasa, makkár vejolašvuođat Sámedikkis leat mearridit masnu. Sámediggi ii ovdamearkka dihtii evttohan geange “Sámedikki evttohassan”, dan dihte go kommišuvnna dárkkuhus lea leahkit ollásit iehčanas. Das ii galgga šaddat stáhta iige sámedikki kommišuvnna. Dan dihte servodat njuolga mearridii visot vejolašvuođaid, mat ledje gieđahallanláhkái. Dasa lassin vel sámediggi lea ordnen gulahallamiid ja sierran bivdán oaiviliid servodagas, ahte makkár áššit komissáraid válljemis leat servodahkii mearkkašahtii. Dás leat olu, olu eanet oassálastinvejolašvuođaid go sámeservodagas leat mange mearrádussii, man sámediggi dahká. Sáhtášii dadjat, ahte sámeservodagas leat leamaš eambbo vejolašvuođat váikkuhit kommišuvnna lahtuide go maid mis lea váikkuhit iežamet sámediggeválggaide.

Lea čielggas, ahte válljejumiid kritihka ii sáhtte vuođđudit dasa, ahte váikkuhanvejolašvuođat livčče lean unnán. Kritihka guoská eandaliige guovtti ášši: sámiid oassálastima kommišuvdnabargui ja olles proseassa luohtehahttivuođa, go ii leat sápmelaš komissára. Guovddáš gažaldat olbmuid gaskkas lea, sáhttitgo mii luohttit dákkár kommišuvdnii obalohkái. Muhto iešalddes dat ii mu mielaš leat ollenge dat dehálamos gažaldat. Mun oaidnán, ahte komissáraid válljejupmi ja ságastallan dan birra leat čájehan olu stuorat, váddásut ášši min servodagas, mii mánná olu čiekŋalut go sámiid oassálastin kommišuvdnii.

Mo meroštallet luohtehahttivuođa?

Vai mii sáhttit hállat das ahte leago kommišuvnna luohtehahtti, mii fertet geahčat dan, ahte maid sámeservodagas mearkkaša luohtehahttivuohta. Suomabeale konteavsttas mearkkašahtii lea dat, ahte Suoma stuorra servodagas máŋgii návdet politihkkáriid eahpeluohtehahttin, muhto virgeolbmot, daidda sáhttá luohttit. Virgeolbmot leat fárus politihkas ja dovdet áššiid bures, muhto go eai leat válggain válljejuvvon eaige leat bellodatolbmuid, de máŋgii návdet virgeolbmuid luohtehahttin seammás go politihkkáriid fas eai. Sámis mis eai leat seammalágán virgeolbmuid ásahusa go stáhtas, muhto orru leamen sullasaš jurddašanvuohki – mii lea vehá imaš, go mii diehtit, ahte eai dat virgeolbmotge álo leat nu sorjjasmeahttun.

Aŋkke mii gáibidit seamma láhkai, ahte galgá gal diehtit ja máhttit, muhto ii váldit beali. Nu, nu máŋgii lean lohkan ja gullan das, mot komissárat eai oačču leahkit politihkalaččat, go baicce dat galget leat sorjjasmeahttun olbmot. Muhto sorjjasmeahttun ja eahpepolitihkalaš  – mot? Ahte ii oačču leahkit bellodagas? Vai gielddapolitihkas? Vai sámediggeáirras? Min sturrosaš servodagas dat rádje mearkkašahtii stuorra oasi olbmuin eret. Jos rábas politihkalašvuohta lea mihttomearri, mainna árvvoštallet eahpeluohtehahttivuođa, de galget leat gergosat dasa, ahte evttohasjoavkku ii sisttisdoala stuora oasi min bivnnuhis áššedovdiin.

Dat vuolggasaddji guođđá bieđggus joavkku nu gohčoduvvon servodatberošteddjiid, geat eat leat čatnašuvvon masage – nappo omd. akademalaš áššedovdiid, searvvebargiid ja historjjá dutkiid. Muhto jos vel galgá gávdnat dan joavkkus olbmo, gii ii leat ovddešge sámediggeáirras, de šaddet molssaeavttut ain gáržin. Ja de vel galget leat olbmot, guhte háliidit álgit dan bargui. Dakkár molssaeavttuid leat hutkan vaikko man olu dál, go válljejupmi lea jo dahkon. Na gos ledje dat olbmot, geaid min servodat lea dál rápmumin ahte galggašedje baicce leahkit komissáran? Gos ledje dat olbmot, geat livččet sin háliidan evttohit? Mun dovddan goit guokte servodatberošteaddji, geaid livččii muhtin háliidan evttohit, muhto soai eaba háliidan vuolgit evttohassan.

Muhto de – leigo politihkalašvuohta dattege mearkkašahtii mihttomearri? Sámeservodat lea jienastan sámediggi ja dan maŋŋá evttohan komissáraevttohasaid, geain sámediggi lea jienastan komissáraid. Sámediggi jienastii fárrui ovtta gielddapolitihkkára ja ovtta ovddeš sámedikki bargi. Sámiid mihttomeriin olu eanet politihkalaš olbmuid ii livččii sáhttán válljet. Sáhttán bures govahallat makkár ságastallama livččii bokten válljet sápmelaš gielddapolitihkkara. Leago dalle nu, ahte áidna sivva, manne komissáraguvttos leaba sámeservodaga mihttomeari mielde sorjjasmeahttun evttohasat dat, ahte soai eaba leat sápmelaččat?

Ja dás mii bessetge dan stuorra gažaldahkii, masa olles duohtavuođaproseassa ja olles dat ságastallan lea vuođđuduvvon. Luohttámuš ja demokratiija. Duohtavuođakommišuvnna barggu sáhttá oaidnit vuohkin ovddidit luohttámuša stáhta ja sámeservodaga gaskkas. Máŋgasat mis leat ovttaoaivilis, ahte min servodat ii luohte stáhtii, ja ahte dat boahttevaš bargu lea dehálaš vai mii sáhttit iežamet rivttiid ja sajádaga ovddidit. Muhto dán proseassa vuođul mun gal baicce dajan, ahte dat lea min iežamet servodat, geasa mii eat eandaliige luohte.

Servodaga siskkáldas eahpeluohttámuš

Dat oidno juohke sajis, maiddai dan ságastallama olggobealde.

Ii sáhtte luohttit sámediggái, go doppe dušše spellet iežaset karrieara dihtii. Ii sáhtte luohttit duon gili olbmuide, go doppe ásset dakkár ja dakkár olbmot. Ii sáhtte luohttit Yle Sápmái, go doppe leat dakkár ja dakkár olbmot barggus. Ii sáhtte luohttit duon ja duon guovllu guolásteddjiide, go doppe suoli guolástit eanet vai midjiide ii reahka biebmu. Ii sáhtte luohttit duoidda komissáraevttohasaide, go mun gullen, ahte duot ja duot olbmot leat ustibat ja dan dihtii lea sihkkarit jo sohppojuvvon, ahte gii dan báikki oačču.

Go ovtta háve sámeservodagas lea váldi mearridit mot mii galget, leago iešalddes imašge, ahte boađus juohká olles servodaga oaiviliid namalassii luohtehahttivuođa geahččanguovllus? Dat lea dás, gos min servodaga siskkáldas eahpeluohttámuš ja heajos iešdovdu bohtet oidnosii. Das mii oidnet maiddai, makkár váikkuhusat leat kolonialismmas min servodahkii. Ii dat stuorimus váikkuhus leat dat, ahte mii eat luohte stáhtii, go baicce dat, ahte mii jámma eahpidit iežamet olbmuid motiivvaid ja duogášjurdagiid, ja dan dihtii ieža saboteret dakkár proseassaid, gos min olbmot leat viggan gitta loahpa rádjai sihkkarastit, ahte servodat beassá váikkuhit ja muitalit iežaset oainnuid. Dat ii hehte geange eará go min servodaga iige geasage daga nu olu vahága go midjiide.

Mii leat nu hárjánan dasa ahte mii eat oačču iežamet oainnuid čađa, ahte lea álkit sivahit sámediggi, evttohasaid, proseassaid ja válljejumiid go váldit ovddasvástádusa das, ahte dat lea min demokratiija boađus. Lea olu álkit báhcit dan jurddašanvuohkái, ahte sámiid oaidnu ii ovdan, go oaidnit dan, ahte dalle go mis lea váldi dahkat mearrádusa, de lea veadjemeahttun, ahte dat mearrádus lea olles servodaga mielas heivvolaš. Lea olu, olu álkit čujuhit buot daidda olbmuide, geat livčče leamaš buorit komissárat go mieđihit dan, ahte máŋgasat eai háliidan vuolgit dan bargui. Ja leago dat imašge dan maŋŋá, go min servodagas leat sivahan ja cielahan proseassa bargiid gitta dan rájis, go proseassa lea álgán?

Buot váddáseamos ášši lea mieđihit dan, ahte muhtumin dakkár dat lea, go lea iešmearrideapmi. Dakkár lea demokratiija. Ja dakkár lea politihkalaš árgabeaivvi stuorra servodagas, gos viiddis joavkku jienasteddjiid ja politihkkáriid vigget beassat ovttasipmárdussii áššiin, gos dan ii leat gávdnamis. Jos mii áigut iežamet iešmearrideami ovddidit, de mii galget leat gergosat dasa, ahte dakkár dat muhtumin šaddá leahkit.

Na maid de?

Man oaivilis don de Petra leat? Bealuštatgo don kommišuvnna, gos eai leat sápmelaččat? Bealuštatgo don sámediggi, gii lea dál min álbmoga luohttámuša beahttán?

Mun mieđihan áibbas rahpasit, ahte lean behton. Mun anán hui dehálažžan, ahte fárus livččii sápmelaš komissára. Ii mus boahtán milliige, ahte go sámediggi jearai servodaga oaiviliid, nu livččii galgan muitit dadjat, ahte munnje lea dehálaš válljet sápmelačča. Jáhkán, ahte máŋgasat mis dovdet nu – ahte mii oinniimet ahte dieđusge sámit háliidit válljet sámiid. Muhto jos mii jámma háliidit mearridit dasa lassin, gii sápmelaš dat galgá leat, de johtilit ii šat gávdno dakkár sápmelačča, gean mii sáhttit válljet.

Ii dat lean áidna vejolašvuohta oaččut sámiid fárrui. Kommišuvdnii šaddá olles čállingotti, gosa sáhttet buot behtton sámit ohcat bargui. Sávvamis kommišuvdnabarggu bohtosiid vuođul šaddet maiddai ođđalágán prošeavttat ja bargosajit, mat leat min servodaga dihtii ásahuvvon. Jos mun lean áibbas rehálaš, de mu mielas kommišuvnna livččii álggu rájis galgan ásahit nu, ahte das livččii leamaš vihta olgoriikalaš áššedovdi, geat leat ovdal leamašan sullasaš proseassain fárus ja diehtit, mot dakkár proseassaid galgá čađahit. Muhto ádden gal, manne dakkár lahkonanvuohki ii oččošii guottihusa. Galhan sámit galget leat fárus. Muhto eai fal duokkár sámit geaidda mii eat luohte.

Ja goitge dat áigi gollá ja dan mielde jávket olbmot, jávket vásáhusat, muitut ja muitalusat man dihtii olles dat losses proseassa lea álgán. Dat olbmot, geat muitet daid rihkkosiid, man dihtii min servodat ain gillá iige nagot luohttit oba iežamet olbmuide. Jogo mii fargga muitet, ahte sin das lei dárkkuhus veahkehit? Jogo mii fargga muitet, geaid birra dan proseassas albmaláhkái lei sáhka?