Geas lea lohpi coggat ládjogahpira?

Dán vahkus mun isken duddjot ládjogahpira fiera. Eahpelihkostuvven oalát. Dajašingo nu, ahte jos duohpi lea menddo asehaš, de dalle ii veahket liibma iige streaŋga. Gusto áidna vuohki oažžut duobi doallat iežas hámi lea dárbahassii assás materiála, man sáhttá albmaláhkai  deattašit. Muhto somá dat goittot lei! Ohppen fiera hámis, ohppen makkár sturrodat munnje heive, ohppen mot bihtáid galgá čuohpat. Dehálaš oahput, mat dahket čuovvovaš geahččaleami álkibun.

Das duddjodettiin smiehtadin árbevieruid ealáskahttima ja ságastallama, mii ládjogahpira birra jorrá. Makkár gahpira lea lohpi duddjot, makkár gahpira lea lohpi geavahit? Mii málliid, makkár čiŋat? Jos ii dieđe iežas soga vuogi duddjot, leago dalle lohpi oba coggatge olles gahpira? Dakkár ságaid lean gullan sihke duojáriin ja olbmuin, geat leat diŋgon ládjogahpira ja dál jurddašit, goas dan lea heivvolaš coggat.

Lea dieđusge áddehahtti, ahte dakkár gažaldagat bohciidit go sáhka lea duojis. Duodjihan lea okta min servodaga buot dárkileamos surggiin. Lean goittotge vehá fuolas dan vuogis, mainna mii smiehtadit ládjogahpira heivvolašvuođa ja geavahanrievtti. Go dakkár gažaldagaid vuos gullá, lea álki jurddašit ahte dat sulastahttet stuorat ságastallama ovttaskas olbmo rivttiin árbevieruide. “Geas lea lohpi coggat ládjogahpira” orru leamin viehka lahka gažaldaga “geas lea lohpi geavahit guđetge eatnamiid” dahjege “geas lea lohpi oahppat guđetge árbevieru”. 

Jos vehá ovttageardánahttán: go sáhka lea eatnamiid geavaheamis dahje ealáhusaid oahppamis, jurddašeapmi manná sullii nu, ahte jos iežas sogas ii gávdno dálá diehtu dan birra, de dan soga maŋisboahttis ii vealttekeahttá leat riekti oassálastit juste dan árbevirrui. Árbevirrui sáhttá beassat searvvat, muhto dat láve gáibidit viehka nana čatnašumi. Ovttaskas olmmoš soaitá daid gažaldagaid jurddašit ja oaivvilidit, ahte dihto árbevieruid lea dehalaš ovddidit ja seailluhit, muhto ii leat sihkar ahte leago juste sus dasa riekti. Vaikko lea áddehahtti, ahte dakkár sullasaš jurddašanvuohki šattašii maid ládjogahpira birra, nu mun lean dan oaivilis, ahte dat sáhttá baicce dahkat vahága ládjogahpira ealáskahttimii.

Ládjogahpir lea earálágan ovdamearka go min dálá vuogit, árbevierut ja ealáhusat dan láhkai, ahte dat lea árbevierru man mii leat oktii ollislaččat mássan. Eai gávdno dakkár sámesogat, gos ládjogahpira geavaheapmi livččii seilon boatkanmeahttumin. Dan dihtii oainnán, ahte ládjogahpirii ii sáhte iige galgga heivehit juste seammalágan jurddašanvuogi go ealli árbevieruide. Loahpaloahpas ládjogahpiris ii mu mielas leat ollenge sáhka das, ahte geas lea riekti dan geavahit, mo lea riekta dan dudjot, ja gos ja goas dan lea heivvolaš coggat. Mu mielas sáhka lea das, ahte máhttitgo mii heivehit ládjogahpira ođđalágan geavahussii. Ahte leatgo mii gergosat dasa, ahte mii eat leat dušše váldimin geavahussii dološ duoji, muhto mii leat buktimin dan min áigái. Dat buktá mielddusin olu gažaldagaid, masa eai gávdno rivttes vástádusat. Dat jearrá mis maiddái fámu gierdat dan, ahte mii eat sáhte diehtit ahte leatgo mii geavaheamin gahpira dakkár vugiin, mii dolin livččii lean riekta. 

Ja de smiehtadan ládjogahpira lobi jearrama geahččanguovllus. Ádden, ahte ovttaskas olbmui sáhttá lobi jearran mearkkašit juste dan, ahte smiehtada dan ášši guhká jo ovddalgihtii ovdal go mearrida searvat dahje leahkit searvamis ládjogahpira geavahussii. Ádden dan, ahte dat ságastallamat ja ovttas smiehttan leat mearkkašahtti. Dattege lean dan oaivilis, ahte dakkár vuđolaš ovddalgihtii jurddašeami (ja maiddai eahpideami) nannen ii buvtte daid vástádusaid maid olbmot leat ohcamin. Orru, ahte eat mii leat jearramin lobi duddjot dahje geavahit ládjogahpira, baicce mii leat jearramin lobi jearrat dan lobi.

Goit ieš oainnán dan nu, ahte easka go cokkan ládjogahpira oaivái dieđan, ahte heivego dan geavaheapmi munnje, heivego dat málle munnje, heivego dat oktii mu eallimiin ja dain dáhpáhusain, gos vejolaččat dan geavahivččen. Inhan mun sáhte dan lobi fidnet, jos mun in vuos iskka mo dat orru. Jos luonddus váccedettiin jearan lobi idjadit gosnu, in mun fidne lobi jos in mana dan sadjái lobi jearrat. Ja eandaliige lohpi ii leat fidnemis, jos lean jo ovddalgihtii mearridan, ahte in mun dáidde oba vuolgitge olggos. Seammaláhkai, jos ii oba leat iskkan olles gahpira, mot dalle sáhttá diehtit ahte orrugo dan vuogas geavahit?

Orru, ahte mii ain smiehtadit ovttaskas olbmuid bokte geas lea lohpi oahpahallat duddjot ládjogahpira ja goas dan heive geavahit. Ovttaskas olbmuid bokte smiehtan goittotge sirdá kollektiivalaš ovttasvástadusa ovttaskas olbmuid hárduid ala. Leago dalle imašge, ahte mii eahpidit ja smiehtadit dan sajis ahte mii geahččalit? Mii sáhtášeimmet smiehtadit baicce: Geas earás lea lohpi ládjogahpira coggat, jos ii mis? Geas earás lea lohpi dan goarrugoahtit, jos ii mis? 

Ládjogahpira duddjon ja geavaheapmi lea oassi kollektiivvalaš barggu, oassi min servodaga ovddideami, ja dalle dat gáibida mis kollektiivvalaš gierdevašvuođa. Geavatlaččathan sáhka lea árbevieru ollislaš ođđasishuksemis, ja easka áiggi mielde mii oidnet mot heive buoremusat dahkat. Mii fertet luoitilit dihtolágan perfektionismmas ja gierdat feaillaid, luoitilit iežamet iskkat ođđasit, ja addit árbevieru rievdadit ja heivehuvvat. 

Livččii issoras váivi, jos ládjogahpiris šaddáge ovttalágan kultuvrralaš stáhtussymbola– ahte servodaga siskkáldasat ráddjejuvvon máhttu, ráddjejuvvon diehtu ja ruhta leat dat mat meroštallet gii ládjogahpira geavaha boahttevuođas. Ahte gahpir oidno dušše dáidagis ja earálágan ovdanbuktimiin, muhto ii sápmelaččaid oivviin dábálaš dáhpáhusain. Dan dihtii sávan dieđusge eambbo duodjekurssaid ládjogahpiris, muhto sávan maid ahte mii movttiidahttit nuppiideamet geavahit gahpira. Ládjogahpira árbevieru ealáskahttin ii gula dušše dihto sogaide dahje dihto duodječehpiide, muhto baicce olles min servodahkii dain guovlluin, gos ládjogahpira leat dolin geavahan. Mis lea buohkain lohpi dan bargui oassálastit, ja mii lea vel dehálut, mis lea buohkain sihke riekti ja geatnegasvuohta dan dahkat.

Dán teavstta váras háliidan maid giitit Outi Pieski ja Eeva-Kristiina Harlin sudno dehalaš barggus min servodagas ja das, ahte leaba skeŋken munnje girjji Ládjogahpir – Máttaráhkuid gábagahpir, man illudan lohkat ain ođđasit ja ođđasit.